Algav Elamusmaratonide 16. toimumisaasta pakub võimaluse osaleda 5 erinäolisel Elamusmaratonil – vali endale sobilik distants 42, 21 ja 10 km seast, võta kaasa sõbrad, pere või töökaaslased ning tule elamusi koguma! Elamusi saad koguda nii kõndides, kepikõndi nautides ning sellest hooajast alates ka joostes!
Möödunud nädalavahetusel avasime Elamusmaratonide 14. hooaja 3. Alutaguse Elamusmaratoniga üritustega - toimusid 3. Õhtumaraton ning 3. Alutaguse Elamusmaraton.
2. Alutaguse Elamusmaraton toimus teisiti kui tavapärane Elamusmaraton – seekord individuaalmaratonina ning 100% kontaktivabalt. Elamusmaratonide 2021. aasta hooaeg sai alguse 21.-25.04 Alutagusel kui 10 ja 21 km radadel kogus elamusi 300 osalejat.
2021. aasta esimene Elamusretk toimus Raplamaal ning viis Elamusretkelised avastama Aela raba. Tagasiteel põikasime ka Käometsa rabasse laukaid avastama.
2021. aasta hooaeg on peagi algamas ning seekord on retkelisi ootamas 10 vahvat retke, mis viivad avastama kaunist kodumaad kõigil neljal aastaajal! Võimalus on avastada Eestimaa erinevate maakondade tuntuid ning tundmatuid matkaradu nii kodu lähistel kui sootuks kaugemal Eesti teises otsas!
Selle aasta viimane sügisretk viis elamusretkelised Ida-Virumaaale avastama sügisvärvides Viivikonna ja Sirgala asulaid ning sealset ümbrust. Kui tavaliselt satuvad retkelised jalutuskäikudele Eestimaa looduskaunitess kohtadesse, siis seekord peitsid elamused end hoopis tööstusmaastikule suletud Viivikonna kaevanduse ning Sirgala harjutusväljaku ääremail. Just seal asuvad kaks endist kaevandusasulat – Viivikonna ja Sirgala.
Selle aasta eelviimane sügisretk viis Elamusretkelised avastama sügisvärvides Keava raba Raplamaal. Keava rabas oleme me käinud ka korra varem – aastal 2012, aga toona ilma räätsadeta ning laugaste vahel olime märksa vähem Seekordsed plaanid ja rajad valisime aga hoopis teised!
Elamusretkelised on Saaremaale sattunud ka varem – aastal 2012 toimus retk Kihelkonnas, 2014 käisime Vilsandil, 2018 Panga pangal ning 2020. aastal jalutasime kahel järjestikkusel retkel Tagamõisa ning Koorunõmme poolsaartel.
Loosalu elamusretk oli esimene suvine rabaretk Elamusretkede ajaloos. Seni olid laugaste imetlemised ja laudteedel kõndimised jäänud pigem külmematesse aastaaegadesse. Erakordse retke puhul võttis Loosalu meid vastu tõelise suveilmaga - päevitunud nägu oli õhtuks garanteeritud igal elamusretkelisel!
Elamusretked tähistasid järjekorras 150. elamusretke ning seda Eesti ühel kaunimal väikesaarel Aegnal. Samal ajal kui Lõuna-Eesti nautis vihmasabinaid pakkus ilmataat retkelistele 2 päikselist ilma, ei ühtegi pilve! Aegnal on aega – ütleb üks saare mõttetera. Sestap valisime meiegi aeglase tempo, et saart 110% nautida, 15 km läbisime 5 tunniga.
Elamusretkede 2020. aasta suvi on alanud aktiivselt ja seiklusterohkelt - üle on vaadatud nii Sagadi mõis Oandu elamusretkel kui ka Eesti suurim rändrahn Ehalkivi Letipea elamusretkel. Viimane viis elamuste otsijad mööda põhjaranniku kivist randa nägema enneolematult ilusaid merevaateid.
Kodumaa aastapäeva puhul võtsid elamusretkelised ette rännaku Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Suru rabas. Hoolimata sellest, et ilmataat meiega see aasta lund jagada ei tahtnud, ei lasknud retkelised pead norgu ja koos marsiti Elamuspunktide tabelisse juurde elamuskilomeetrit. Kohale tuli 166 rõõmsat nägu ning sini-must-valgete lippude lehvides nauditi üheskoos päeva!
Üheteistkümnendale elamusretkede hooajale pandi pidulik punkt Narva-Jõesuus. 2019. aasta tõi rekordarv elamusretki ja elamusmaratone, kokku sai nautida 10 elamusretke ja 5 elamusmaratoni. Kogu hooaja jooksul osales elamusretkedel ja elamusmaratonidel 1800 inimest ja koguti peaaegu 60 000 elamuspunkti – täpsemalt 57 253,7.
Elamusretkede 12. hooaja avastart anti Kodru rabas ja peagi ootab oma järge vabariigi aastapäeva retk, mis toimub Suru rabas. Elamusretked ja The North Face ootavad sel aastal teid Eestimaad avastama üheteistkümnel elamusretkel ning viiel elamusmaratonil. Kel soov saada osa põnevatest ja loodusküllastest elamustest, saab tutvuda täpsema kavaga.
Teadupärast on käimasolev talv olnud äärmiselt vihmane ning soe. Jaanuari keskmine temperatuur on viimase 14 aasta kõige soojem. Sellele vaatamata on nii mõnigi retkeline sel talvel üllatusega avastanud, et tema jalutuskäik looduses on üllatavalt talviseks kujunenud. Talv hiilib vaikselt, kuid päris kohale ta pole siiski veel jõudnud. Nädal tagasi sadas Ida-Eestis maha 5 cm lumevaip ning Alutaguse elamusmaratoni rajad said endale talvise rüü.
Eesti suurim kepikõnni- ja käimisürituste sari toimub 2020. aastal taas viie-etapilisena: 2. mail Alutagusel, 7. juunil Noarootsis, 5. juulil Värskas, 2. augustil Kõrvemaal ning 30. augustil Lahemaal.
Päikseline pühapäev ja sinine taevas - nii võttis uus aasta meid vastu Järvamaal asuvas Kodru rabas ning andsime stardipaugu uuele hooajale!
Viitna ning sealne kõrtsihoone on kõikidele eestlastele teada tuntud koht – kes käinud pulmi pidamas, kes õhtul tantsu keerutamas, kes aga Narva-Tallinn maanteel lihtsalt söögipausil – aga seda kohta teavad küll kõik eestlased. Palju vähem aga on neid, kes on käinud sealsetel matkaradadel ümbruskonnaga tutvust tegemas või siis kohalikus Pikkjärves ujumas.
Kes oleks osanud arvata, et 2019. aastal tuleb esimene lumi maha 6. oktoobril ning seda isegi mitte talvepealinnas Otepääl vaid hoopis Rakvere külje all Sämi rabas!
Elamusmaratonide 2019. aasta hooaeg on märkamatult möödunud – alles jalutasime pealampide valgel Alutagusel kui juba tuli anda stardipauk 2. Kärumaratonile. Hooaeg on möödunud väga kiirelt ning elamuste rohkelt.
7. september viis 156 elamusretkelist avastama Pakri saarte võlusid. 12 tegutsemisaasta jooksul pole elamusretkelised kunagi veel Pakrile astunud – see viga sai nüüd parandatud.
1. septembril toimus teist korda Kõrvemaa Elamusmaraton, mis tõi kõndima kokku 540 aktiivset jalutajat. Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaraton oli Eesti suurima käimismaratonide sarja viimaseks, viiendaks etapiks.
1. september on paljudele Eesti lastele suureks pidupäevaks, uhke esimene koolipäev. Esimesel septembril toimus seal korral aga üks veelgi pidulikum päev 2. Kõrvemaa elamusmaratoni raames toimus 2. Kärumaraton. Paljudele saab see kirja elu esimese maratonina! Tõsi küll, see läbitakse mugavas matkakärus või isa/ema kõhul kandekotis. Aga siiski elu esimene maraton!
7. juulil toimus koostöös Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) ning Eesti Kepikõnni Liiduga (EKKL) Eestis esmakordselt INWA maailmakarikaetapp kepikõnnis. Samal ajal peeti ka 12. Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratoni.
7. juulil toimus 12 korda Lahemaa Elamusmaraton, mis tõi Lahemaale kokku 474 aktiivset kõndijat. Lahemaa elamusmaratoni raames toimus ka INWA maailmakarikaetapp kepikõnnis. Lahemaa kepikõnni- ja käimismaraton on Eesti vanimaks käimismaratoniks ning ühtlasi ka Eesti suurima käimismaratonide sarja III etapp.
9. juunil toimus kaheksandat korda Noarootsi Elamusmaraton, mis tõi Läänemaale kokku 455 aktiivset kõndijat. Noarootsi kepikõnni- ja käimismaraton oli Eesti suurima käimismaratonide sarja II etapp ning ühtlasi ka Lääne-Nigula valla suurimaks spordisündmuseks.
19. mail võttis Elamusretkelisi vastu taaskord Lääne-Eesti väikesaar Osmussaar. Ootused retke osas olid ootamatult kõrgele kruvitud – mis seal salata, aasta tagasi Elamusretkede 10. juubelil valiti just Osmussaare elamusretk läbi aastate parimaks retkeks.
Eesti noorim, Alutaguse rahvuspark võõrustas 4. mail enam kui 300 rahvasportlast, pakkudes neile parimaid õhtuseid emotsioone kõndimisest. 310 osalejast 135 läbis 10 km ning 175 21 km raja. Kokku koguti 4963 elamuskilomeetrit.
Kevade esimene Elamusretk toimus Rõuge vallas, mis on ainsaks Eestis, millel on maismaapiir kahe välisriigiga: Venemaa ning Lätiga. 17 km pikkuse retke raja läbis 145 retkelist ning kokku koguti 2019. aasta hooaja elamuskilomeetrite tabelisse 2482 elamuskilomeetrit.
2019. aasta kolme talvise Elamusretke raames kogusid Elamusretkelised kokku pea 3800 elamuskilomeetrit jalutades kolmel Elamusretkel Palmse mõisa lähistel Laukasoos, Endla looduskaitse ala rabamaastikel ning Tudu rabas.
Nädalapäevad pärast kevade algust kogunesid elamusretkelised viimasele talvisele retkele. Talve oli selleks puhuks veel üsna vähe alles jäänud. Esialgne plaan nägi ette Soomaale minekut, kuid seal oli juba viies aastaaeg alanud ning rajad vett täis.
2019. aastal saab Eestimaa loodust nautida kümnel elamusretkel ning viiel kepikõnni- ja käimismaratonil. 11. hooajal on koos kõikide osalejatega plaanis kokku koguda ligi 80 tuhat elamuskilomeetrit, mis on sama pikk maa kui kaks korda mööda ekvaatorit ümber maakera kõndida.
Eesti suurim kepikõnni- ja käimisürituste sari täieneb ühe etapi võrra – 4. mail näeb esmakordselt ilmavalgust Alutaguse elamusmaraton. Lisaks toimub käesoleval suvel veel neli etappi – 9. juunil Noarootsis, 7. juulil Lahemaal, 4. augustil Värskas ning 1. septembril Kõrvemaal.
Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva alustas elamusretkeliste seltskond Endla looduskeskuse eest, Endla looduskaitseala piiril Tooma külas, ajaloolise sookooli hoones. Ilm ei olnud küll nii krõbe kui möödunud aastal, kuid talve ning lund jagus rabadesse omajagu.
2019. aasta esimene elamusretk sai alguse Palmse mõisast. Ei pea ehmatama – seekord räätsadega keegi mõisahoones ringi ei jalutanud. Palmse mõis on üks paremini restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid Eestis 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Peale mõisahoone ülevaatamist sai selle ees tehtud ka uhkematest uhkemad grupipildid.
Elamusretkede kümnendale hooajale tõmmati pidulik joon alla 15. detsembril Valgehobusemäe elamusretkega. Pimedas pealampide valguses toimunud retkel osales ligi 150 matkahuvilist. Pärast 18 kilomeetri pikkuse raja läbimist tähistati juubelihooaja lõpetamist ühise tordisöömisega ja premeeriti aktiivsemaid kõndijaid.
Elamusretked toimuvad igal aastaajal ja iga ilmaga! Elamusretkede 11. hooaeg algab kolme vinge talvise raba-räätsaretkega. Just talvisel jäätunud rabamaastikul on võimalik leida ennast paikadest, kuhu muul ajal ei satu.
2018. aastal sai Eestimaa loodust nautida neljal kepikõnni- ja käimismaratonil. Noarootsi, Lahemaa ja Värska elamusmaratonile lisandus sel aastal neljas – Kõrvemaa elamusmaraton. Koos kõikide osalejatega koguti kokku üle 45 tuhande elamuskilomeetri ehk siis maakerale ring peale!
Palav ja kuiv suvi on olnud viimasel ajal iga eestlase jututeemaks. Ei saa ka meie sellest üle ega ümber. Värska elamusmaratonil otsustas aga taevataat olukorda veidi leevendada ning keeras veekraanid mõned korrad täiega valla. Kosutust sai kuiv metsaalune ja kõik 401 osalejat, kes läbisid kokku 9760 elamuskilomeetrit.
Kevad on saabunud ja loodus on ärganud – seda mõnusat meeleolu saime tunda Lahemaa looduskaitseala elamusretkel. Ilmataat oli meie vastu väga hell ja kinkis suviselt päikesepaistelise sooja päeva.
Selle hooaja esimene kevadretk viis meid Võrumaa metsadesse, aga ka Lätti. 1. aprilli hommikul oli Paganamaale kogunenud 87 hakkamist täis retkelist. Nad ei olnud loodusesse nautima tulnud mitte ainult rahvusvahelist naljapäeva, vaid ühiselt tähistasime Elamusretkede 10. sünnipäeva. Ühtlasi oli retke näol tegemist väikese retrospektiiviga, sest Paganamaal käidi kondamas ka esimesel tegevusaastal täpselt 10 aastat tagasi.
Esimene elamusretk nägi ilmavalgust Keila terviseradadel 28. aprillil 2008. aastal. Seega tähistame käesoleval aastal uhket juubelit! Uurisime erinevatelt eestvedajatelt, kuidas see kõik alguse sai ja millised on eredamad muljed köögipoolelt vaadatuna.
Talve viimane elamusretk viis meid Nõmmemaale. Retkerajad käisid läbi nii Läänemaalt kui ka Harjumaalt. Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal saime tutvust teha väga eriilmelise rabamaastikuga. Elamusretkelised sattusid põgusalt sinna kanti juba neli aastat tagasi, kuid selle kevade hakul võeti ette põhjalikum avastusretk.
Juunis, juulis ja augustis toimub kokku neli kepikõnni- ja käimismaratoni – 10. juunil Noarootsis, 8. juulil Lahemaal, 5. augustil Värskas ning esmakordselt 19. augustil Kõrvemaal.
2018. aastal saab Eestimaa loodust nautida üheksal elamusretkel ning neljal kepikõnni- ja käimismaratonil. Juubelihooajal on koos kõikide osalejatega plaanis kokku koguda ligi 70 tuhat elamuskilomeetrit.
2017. aastal sai Eestimaa loodust nautida kümnel elamusretkel, kolmel kepikõnni- ja käimismaratonil ning ühel eriretkel. Matkadel osales 1854 inimest ja kokku koguti 54 924 elamuskilomeetrit, mis on sama pikk maa kui 1,4 korda ümber maakera sammuda.
Esimest adventi tähistasid elamusretkelised esimese lume retkel Tõraveres. Ilmataat oli samuti jõulumeeleolus, nii et matkarajad olid valgeks värvitud ja lund sadas retke ajal veidike juurdegi.
Seekord sattusid elamusretkelised kilomeetreid koguma Eesti-Venemaa piiri äärde – sõna otseses mõttes äärde, kuna lähimas kohas paiknes riigipiir kõigest 3m kaugusel!
18. mail 2008 toimus järjekorras kolmas elamusretk – Laulasmaa elamusretk. Oli meeldivalt päikseline kevadilm, kuigi oli suhteliselt hiline kevad. Tookord alustasime ja lõpetasime oma retke Laulasmaal. Käesoleval aastal – 9 aastat hiljem – olid retkelised taas samadel radadel.
22. septembril toimus Tartus elamusretkede õhtune eriretk, mis oli pühendatud Euroopa Liidu spordinädalale.
Kell on 10 – parvlaev Monica alustab oma tunnist sõitu Naissaare suunas! Lubatud tuult ja tormi pole, lained loksuvad mõnusalt vastu laeva külgi! Mandrist 8,5 km kaugusel jõuame Naissaarele, mille pindala on 18,6 km², pikkus ca 8 km ja laius 4 km.
Juunis, juulis ja augustis sai end proovile panna kolmel kepikõnni- ja käimismaratonil – 11. juunil Noarootsis, 9. juulil Lahemaal ja 27. augustil Värskas. Kokku läbiti üle 40 tuhande elamuskilomeetri!
Värska elamusmaratonile startis 27. augusti ennelõunal üle 300 osaleja. Paljud juba teadsid, mis neid ees ootab, kui paljud olid sellise sportliku väljakutse ees esimest korda elus. Hoolimata sellest oli kõigil Värska laululavalt startides üks eesmärk – soov ennast ületada ning veeta aktiivselt ja mõnusalt aega ilusas looduses.
9. juulil toimus päikeselõõsas märkimisväärne ettevõtmine - 10. korda rändasid elamusmaratoonarid Lahemaa radadel.
Esimene Lahemaa käimismaraton toimus 2006. aastal. Korraldajad ja rada on muutunud, kuid üldine toimumiskoht ja eesmärk on jäänud samaks – panna ennast proovile pikal käimisdistantsil, nautides ilusat loodust ja oma valitud tempot.
Kepikõnni- ja käimismaratonide hooaeg algas traditsiooniliselt Noarootsis, kus 11. juunil saatsime rajale rekordilised 325 rõõmsat sammujat! Pikimale rajale läks seekord lausa 161 kõndijat, poolmaratoni rada läbis 126 osalejat ja lühiraja kasuks oli otsustanud 38 hakkajat inimest.
Ei lund ega vihma, ainult päike ja imeilus loodus! Jah, tõesti, kevad jõudis lõpuks ka elamusretke rajale. Emadepäeva nädalavahetus Käsmus oli super :)
Tartu elamusretk 25.04.2017. Vaadates tagasi kaheksale aastale ja enam kui sajale elamusretkele, on selge, et nii vihmase ilmaga pole elamusretkelisi seni õnnistatud. Haanja lumise retke mälestused ei olnud veel tuhmunud kui juba kostitas ilmataat retkelisi korraliku paduvihmaga. Mis teha, juhtub, vähemalt Eestis! Ega muidu öeldaks Eesti ilma kohta: „12 kuud novembrit!“ :)
Haanja kevadine elamusretk pidi olema sissejuhatus värskelt saabunud kevadele – punga puhkenud puud ja põõsad, laulvad linnud, pisut päiksepaistet – miljon kevadlõhna, mis viivad iga elamusretkelise mõtted tahtmatult kevadele. Kuid ilmataat oli plaanist pisut valesti aru saanud ...
Kolmel talvisel elamusretkel kogusime kokku 2642 elamuskilomeetrit
Märtsi elamusretk viis meid Raplamaale, Loosalu rabasse. Laupäeval, 18. märtsil ning pühapäeval, 19. märtsil uudistasime koos 73 elamusretkelisega, kuidas talv kevadele teatepulga üle annab. Matkasime mõlemal päeval ca 12 km, seega kokku kogusime 876 elamuskilomeetrit!
Vabariigi aastapäeva eriretk viis meid Järvamaale Kakerdaja rabasse. Ilm oli eelnevatel päevadel vingerpussi mänginud, vihm ja sulailmad lume rabast pagendanud! Seda suurem oli üllatus ja rõõm kui sõit Kakerdaja poole ja registreerumine Noku lõkkekoha juures kulgesid mõnusas lumetuisus.
Juunis, juulis ja augustis toimub kokku kolm kepikõnni- ja käimismaratoni – 11. juunil Noarootsis, 9. juulil Lahemaal ja 27. augustil Värskas.
2017. aasta esimene elamusretk viis retkelised Nätsi-Võlla rabasse. Nagu hooaja alguses välja hõigatud, toimuvad sel aastal retked kahel päeval – seega nautisime raba nii laupäeval, 14. jaanuaril kui ka pühapäeval, 15. jaanuaril. Kokku osales Nätsi-Võlla raba elamusretkel 68 huvilist, matk oli mõlemal päeval ca 12 km ja 3,5 tundi.
2017. aastal saab Eestimaa loodust nautida kümnel elamusretkel ning kolmel kepikõnni- ja käimismaratonil. Koos kõikide osalejatega on plaanis kokku koguda ligi 50 tuhat elamuskilomeetrit, mis on sama pikk maa kui 70 korda ümber Maarjamaa sammuda.
Elamusretked toimuvad igal aastaajal ja iga ilmaga! Elamusretkede 2017. hooaeg algab kolme vinge raba-räätsaretkega. Just talvisel jäätunud rabamaastikul on võimalik leida ennast paikadest, kuhu muul ajal ei satu.
Elamusretkelised kogunesid 2016. aasta viimasele retkele 3. detsembril kell 15:30 Kuremaa aleviku keskuses. Kui retkelised olid koondunud, sõideti bussidega stardipaika – teisele poole Kuremaa järve Palamuse aleviku lähistele.
Esimese lume elamusretk pidi toimuma detsembri alguses Palamusel, aga ilmataat ajas ootamatult kalendris kuud segamini ning nii saabuski tali nädal enne Maardu elamusretke.
Sügise teisele retkele kogunesime pühapäeval, 9. oktoobril kell 11 Lahemaa rahvuspargis Majakivi-Pikanõmme matkaraja alguses. Liikusime kolmes grupis Kunnari, Henry ja Pireti eestvedamisel.
Polnud kahtlustki, et sügis on tõepoolest kohal – mütsid, sallid ja kindad olid mõnusaks kaitseks jaheda tuule eest. Kuid tühja sest tuulest! Ilm oli mõnus ja kuiv, lausa lust mererannas ja metsade vahel jalutada.
Juba kaheksa aastat on Elamusretked korraldanud põnevaid retki Eestimaa erinevatesse paikadesse. Neljapäeval, 6. oktoobril oli järjekorras juba 100. elamusretk!
Elamusretkede korraldaja Kunnar Karu rõõmustab, et järjest rohkem inimesi peab lugu aktiivsest liikumisest: „Kui 2008. aasta aprillis alustasime Keilas 8 huvilisega, siis käesoleva aasta aprillis Vergi retkel püstitasid 220 aktiivset loodusenautlejat elamusretkede senise osalusrekordi. Kõige suurem rõõm on selle üle, et tänu headele partneritele saame retkede korraldamist jätkata. Motivatsiooni ja põnevaid kohti avastamiseks jagub!“
Aegna saar asub Tallinnast vaid 14 km kaugusel, kuid tunnike laevasõitu viis meid täiesti omanäolisesse maailma, milles aeg ja kiirus ununesid.
Esimesel nelipühal kogunes mitusada elamustekogujat 1917. aastal avatud Vasalemma raudteejaamas, et alustada palju ärevust tekitanud Rummu kevadretke. Nii mõnelegi oli suurimaks huviks pääseda kurikuulsa vangla müüride vahele ja uudistada lähedalt vee alla jäänud hooneid. Elevust retke toimumise üle tekitasid uudised, et ala suletakse avalikkusele ning sellele ei ole võimalik ligi pääseda, ka Elamusretkede meeskonna mitmekuised läbirääkimised ei kandnud vilju. Kuid see kõik ei teinud retke üldkokkuvõttes vähem huvitavaks või väljakutsuvaks ning ka loobujaid oli vaid mõni.
Tartu elamusretk purustas osalejate rekordi. Kaks päeva enne retke oli ennast kirja pannud 600 huvilist, kaks tundi enne retke oli registreerunuid juba 800. Korraldajatel oli selliste numbrite üle ainult hea meel. Raekoja platsis enne starti saime kirja 637 retkelist!
Esimene kevadretk viis meid põhjarannikule Lahemaa rahvuspargi aladele Vergi poolsaarele. Rannaäärsed kalurikülad ja rikkalik loodus moodustasid avastamiseks põneva kombinatsiooni –nägime nii merd, metsa kui niite, liivaseid ja kiviseid randu ning rändrahne.
20. märtsi hommikul algas kevad! Päike säras Kurtna elamusretke stardis ja rajal vinge jõuga. Justkui tahtnuks tõestada, et kalender ei valeta ja on vaid väga lühikese aja küsimus, millal ta ümbritseva paksu lume taanduma sunnib.
27. veebruari hommikul kogunesid 90 naerusuud järjekordseks elamusretkeks Marimetsa matkaraja algusesse. Ees ootas seiklus avaras rabas, mis asub Marimetsa looduskaitseala sihtkaitsevööndis Lääne-Eesti madalikul Kasari, Vihterpalu, Taebla ja Martna jõgede veelahkmealal.
Kuna ilmataadiga olime seekord eriti heale kokkuleppele saanud ja rabas oli lihtsalt imekaunis, lippasid ka kilomeetrid räätsade all justkui märkamatult – matkasime koguni neli ja pool tundi ning läbisime selle ajaga 15,5 km!
Mis võiks olla veel ehedam kui vabariigi 98. aastapäeva tähistamine imekauni Eestimaa looduse rüpes! Sama arvasid 160 vahvat elamusretkelist, kes 24. veebruaril Simisalu eriretkele tulid. Loomulikult olid matkalised uhkelt sini-must-valge trikolooriga kaunistatud ja enne starti maalisime paljud põsedki kaunilt rahvusvärvidesse.
Lumi on kindlasti märksõna, mis igale Parika elamusretkel osalejale pikaks ajaks meelde jääb. Kui veel kellelgi oli mustadest jõuludest okas hinges, siis pühapäevane helevalge maailm täitis kõik lumeigatsuse hingesopid pehme positiivsusega.
2016. aastal saab Eestimaa loodust nautida 12 elamusretkel ning kolmel kepikõnni- ja käimismaratonil. Koos kõikide osalejatega on plaanis kokku koguda ligi 50 tuhat elamuskilomeetrit, mis on sama pikk maa kui 70 korda ümber Maarjamaa sammuda.
Detsembri algusesse planeeritud esimese lume retk toimus seekord Tõrvas. Õnnetuseks oli ilmataadil kompass pisut katki läinud ning esimene lumi sadas sama päeva hommikul maha nii Rakvere kui ka Haanja kandis, kahjuks mitte aga Tõrvas!
Hilissügisene retk viis meid uudistama Eesti tööstuspiirkonda – tegime tutvust maastikega, mis tekivad kaevandamise kõrvalnähtudena. Tavalisest tunnike varem koguneti Maidla mõisa parklas. Oli väga tore näha, et sombune ilm ei olnud kedagi heidutanud ning retkel oli osalejaid üle 80. Eriti rõõmustav oli näha, et ka omakandirahvas oli Elamusretkedeni jõudnud ning suurimatel entusiastidel piisas retkele jõudmiseks vaid jalgrattast.
Kui suvise grillimise ja telkimise hooaja avasid elamusretkelised Vormsi saart avastades, siis suve lõpetamiseks passis hästi lõunapoolsem Kihnu. Pühapäeva varahommikuks oli tellitud lausa erireis, et kõik 60 retkelist üle mere saarele viia. Juba Munalaiu sadamast alanud tunnine ülesõit oli paras elamus – tuult oli piisavalt, et praami lainetel kõigutada, ning nii mõnigi pardale tulnud veesahmakas kastis üle reelingu vaatajad parajalt märjaks.
Pühapäeval, 14. juunil tehti algust suvise Elamusmaratonide sarjaga – toimus 5. Noarootsi kepikõnni ja käimismaraton. Elamusmaratonid annavad suvekuudeks võimaluse olla veelgi tublim ja hakkajam kui muidu – kõndida pisut rohkem kui tavapäraselt. Lõpuprotokolli minevast ajast olulisem on siiski mõnus kõndimisretk kaunis looduses ja heas seltskonnas elamuste rohkel maratonirajal.
16. ja 17. mail toimus kõige kiirematele registreerijatele selle aasta ainukene kahepäevane elamusretk, kus mindi uudistama Vormsi saare lääneosa. Tõenäoliselt sai retkele eelnevatel päevadel lugematu arv kordi erinevaid ilmaportaale värskendatud ja üle vaadatud – kas ikka tuleb mõnus ilm, nii et ka kõige suurematel külmavarestel saaks ööbimine meeldivalt soojas meeleolus mööda. Ilmas ei pidanud pettuma – matkapäevadel siras päike ja temperatuurgi oli kõndimiseks mõnus. Ehk oligi hea, et temperatuuripügalad liiga kõrgele ei ulatunud. Vihm andis endast märku alles viimastel kilomeetritel.
„Kaunim linn on Eestis Tartu“ – ütlevad kõigile teada tuntud laulusõnad. 29. aprilli õhtul kogunes peaaegu 400 elamusretkelist Tartu kesklinna, et asuda Tartut avastama. Elamusretkelised läbisid seekord kokku enam kui 6000 elamuskilomeetrit!
Aprillikuu retk tõi meid kõiki nautima mõnusaid metsaaluseid, mis kevadistest lilledest olid sini-roosa-valged. Kogunemiskohaks oli Kurgjal asuv Linnutaja talu, mille peremeheks sai 1874. aastal Carl Robert Jakobson ja millest pidi näidistaluna saama eeskuju kõikidele põllumeestele.
Märtsikuu kostitas meid imeliselt kevadiste ilmadega ning nii tuli kelle rõõmuks, kelle kahjuks juba teist aastat järjest ära jätta Parika räätsaretk. Selle asemel sai minna Põhja-Eesti rannikule meretuuli nuusutama. Sel korral ei tekitanud ka ilm mitte mingit muret – särav päike läbi terve päeva.
24. veebruari hommikul pärast riigilipu heiskamist oligi veel täpselt mahti asjad kokku korjata, et siis Raplamaa poole teele asuda, et vabariigi sünnipäeva puhul üks korralik jalutuskäik teha. Sini-must-valgelt ehitud elamusretkelisi sai kokku koguni 92 – ainult viis jäi puudu, et sünnipäevanumber täis oleks tulnud.
Jussi-Võhma alternatiivEelmise aasta lõpus paika pandud kalendri kohaselt pidime 2015. aastat alustama Simisalu elamuretkega Järvamaal Seli rabas. Retke toimumise nädala alguses tehtud kontrollreidi käigus aga selgus kurb tõsiasi, et jääpankade vahel vulisevad liialt kevadised veed, mis kindlasti ei lase rada kuiva varbaga läbida. Et elamus siiski positiivsena meelde jääks, kolisime mõned kümned kilomeetrid põhjapoole Kõrvemaale, kus uudistasime Jussi nõmme ja Võhma raba.
